Miks merevesi on soolane?
Alljärgnev artikkel
avaldati ajakirjas Tarkade Klubi:
A. Marandi. 2010. Miks
merevesi on soolane. Tarkade Klubi nr 12 (48), detsember 2010
Ookeane
võib lugeda suurteks veepuhastiteks ning lahustunud ainete ärastajaks
veeringes. Ookeanide pinnalt aurustuv mage vesi kandub veeauruna maismaa kohale
ning langeb sademetena maa peale. Edasi voolab vesi pinnaveekogudesse ja imbub põhjaveekihtidesse
ning voolab lõpuks ookeani tagasi. Ookeani tagasi voolav vesi on juba tunduvalt
soolasem sest pinna- ja põhjaveena voolates lahustub vee ja kivimite vahelistes
reaktsioonides vette hulgaliselt sooli. Ookeani pinnal aga toimub jällegi vee aurumine,
kusjuures enamus lahustunud sooladest jääb ookeanivette.
Siiski
ei suurene ookeani soolsus lõpmatuseni. Vees lahustunud aineid ärastavad ookeani
veest keemilised protsessid (mineraalide settimine), suurel hulgal elemente adsorbeerivad
ookeanide põhjasetted ning paljud elusorganismid kasutavad vees lahustunud
mineraalaineid oma elutegevuseks.
Ühes
aastas jõgedega ookeani kantud soolad (2,5 x 1015 g) moodustavad
vaid 0,000005 protsenti ookeanis lahustunud soolade koguhulgast (5 x 1022
g). Ookeanide vee keemiline koostis on erinevate hinnangute järgi olnud üsna
muutumatu viimased 1,5 miljardit aastat. Keskmiselt on ookeanide vee soolsus 35
promilli ehk igas kilogrammis ookeanivee proovis on 965 g vett ja 35 g lahustunud
soolasid (1).
Ookeanide
ja merede soolsus ning keemiline koostis on alguse saanud juba Maa varajases
arengufaasis ning on kujunenud pikaajaliste geoloogiliste protsesside
tulemusena. Ookeanide olemasolu sõltub suuresti maakoore tektoonikast ning
ookeanide nõgude tekkest. Esimesed ookeanide alged olid tõenäoliselt olemas
juba 3,8–4 miljardit aastat tagasi. Ookeanide vee koostis oli siis küll täiesti
erinev tänapäevasest (2). Ookeanis sisalduvad anioonid
on algselt Maa vahevööst vulkaanilise tegevuse käigus atmosfääri paiskunud
gaasid (Cl2, SO2, H2S), mis hiljem moodustasid
kondenseerunud veeaurus nõrgad happed. Happed omakorda reageerisid kivimitega
ning vette sattusid ka katioonid (1).
Miks merevesi maitseb soolasena?
Ookeanide
vees lahustunud sooladest moodustavad üle 99 mahuprotsendi kuus lahustunud
iooni: Cl-(55,07 protsenti), Na+
(30,62), SO42- (7,72), Mg2+ (3,68), Ca2+
(1,17) ja K+ (1,10) (1). Eelnevatest arvudest on näha, et ookeani
vees lahustunud sooladest moodustavad üle 85 protsendi naatrium- ja kloriidioonid,
mis välja settinuna moodustaksid haliidi ehk söögisoola.
Kuigi
Balti mere vee soolsus on vaid umbes 8 promilli, on peamiste ühendite omavaheline
osakaal suhteliselt sarnane. Siit tuleneb ka merevee soolane maitse. Kui te
soovite proovida kõrge soolsusega vett, mis ei oleks soolase maitsega, siis võite
näiteks proovida Boržomi mineraalvett, mis on soodamaitsega, sest peamised
soolsust andvad ioonid on naatrium- ja vesinikkarbonaatioon. Tuntud San Pellegrino vesi on aga üsna kibeda maitsega, kuna seal on
palju kaltsium- ja sulfaatioone (3).
Kasutatud kirjandus
1. Duxbury, A.C., Duxbury, A.B., and Sverdrup, K.A., An Introduction
to the World's
Oceans, 6th ed., McGraw-Hill Publishers, 528 p.,
2000, ISBN 0-07-303603-X.
2. Komiya T., Hirata T., Kitajima K., Yamamoto S., Shibuya T., Sawaki Y., Ishikawa T., Shu D., Li Y., Han J., 2008, Evolution of the composition of seawater through geologic time, and its influence on the evolution of life: Gondwana Research, v. 14, p. 159–174.
3. Mineral waters of the world.
www.mineralwaters.org